“Tervendav linnamaastik” on maastikuarhitektuurne bakalaureuse lõputöö Eesti Maaülikoolis.

Töö eesmärgiks oli välja pakkuda linna arenduseks sobivad piirkonnad ning ühendada need eks-raudteekoridoriga. Analüüsimise käigus leidsin mitmeid erinevaid kontraste reljeefis, maakasutuses, hoonete ja kruntide suurustes ning taimestuses. Erinevused jagunesid selgelt viieks erinevaks piirkonnaks, millel igaühel on omad iseloomulikud jooned.

Idee kujuneski välja mälukaardist, kus jaotatud piirkondade iseloomulikke jooni kasutasin projekti kontseptsioonina. Kirjeldasin linna, keskkonna ja inimeste vahelisi seoseid ning nende rolli linnaarenduses ning tõin välja ettappide kaupa potentsiaalsed piirkonnad eramute, teenuste ja äride arenduseks. Selleks, et arendusel mõtet oleks, tuleb eelnevalt muuta ala kodanikele turvalisemaks ning parandada linnamaastiku esteetikat. Ideeks kujuneski tervendav maastik lineaarpargi näol, mis ühendaks Tartu linna erinevaid piirkondi piki Karlova ja Ropka linnaosa. Lineaarpark looks inimestele uusi võimalusi terviseradade näol, mis omakorda mõjuks positiivselt nii inimese kui ka linna tasandil. Raja eesmärk on ala kasutamistiheduse suurendamisega tõsta turvatunnet raudteekoridoris ning lisada liikumisvõimalusi sõiduteest eemal. Kuna lahendus on antud pikaajalise arendusprojektina, siis on see paindlik ning ajas muutuv. Lõpptulemuseks oleks inimtasandil tervendav maastik, mis mõjub positiivselt nii kehale kui ka vaimule ning linnatasandil siis rohelisema linnaosa kujunemine, kus on inimestel turvatunne suurem.

Lähemalt saab tutvuda lõputööga: https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1570

Minu magistritöö käsitles spontaanse maastikukujundamise potentaalset võimalust kui alternatiivset haljastuspraktikat Lasnamäe paneelamajade kontekstis. Antud tööga on toodud taustainformatsioon maastikukujundamisest, ühendades muutused maastikukujunduses muutustega ühiskonnas. See panustab haljastuspraktikasse just seetõttu, et paneb mõtlema spontaanse ning kasvukoha põhise taimekoosluse kasutamisevõimalustest linnaruumis, loomaks mitmekesisemaid ruume ning maastikke. Spontaanse maastikukujunduse eksperimenteerimise vajadus on seotud sellega, et suurem osa inimesi elab linnaosas, mille rahastus haljasalade hooldusele ei ole vastavuses elanike arvuga linnaosas. See loob võimalused vaid haljasaladel regulaarseks muru niitmiseks, mistõttu põhjustab see monokultuurse tüpoloogia domineerivust elamurajoonides ning panustab ka seega ka mõnevõrra homogeensesse välimusse. See omakorda vähendab looduslikku keskkonda, ruumilist mitmekesisust ning puhkeväärtust elamurajoonides. Sellega seoses kasutavad kohalikud elurajoonidest teemal asuvaid looduslikemaid alasid, kus loodusliku uuenemise tõttu on tekkinud mitmekesised maastikud, mis pakuvad puhkeväärtust, heaolu, privaatsust, ning mis panustavad ka stressi vähendamisse. Kuna monokultuursed ning vähese ruumilise mitmekesisusega siseõued ei paku selliseid võimalusi kohalikele, siis jäävad need enamasti kasutamata.

Käesoleva lõputööga on näidatud spontaanse maastikukujunduse panust linnaruumi kujundamisele, tutvustades looduslikku esteetikat, ökoloogilist mitmekesisust, hooajalisi ning pikema ajalisi muutuseid ning mitmekesiseid ruume läbi loodusliku uuenemise. Selline lähenemine lähtub ettearvamatusest, protsessidest ning muutustest ning kaugeneb seega haljastuse praktikast, mis on omane 19. ja 20.sajandile. Spontaanne maastikukujundus, mis keskendub ökoloogilisemal lähenemisel, ei ole eriti uus maastikukujundamise meetod, kuid selle potentsiaal saamaks alternatiivseks praktikaks linnas on kasvamas. Selle võimalikud meetodid, põhimõtted ning strateegiad varieeruvad ning on enamasti seotud asukoha füüsiliste näitajatega. Seega on antud töö spontaanse maastikukujundamise kontseptsioon teooria- ja asukohapõhine, seega seotud tugevalt Lasnamäe paepealsete kasukohatüüpidega paneelmajade ruumis. Spontaanse maastikukujundamise rakendamise võimalused Lasnamäe kontekstis on tugevalt seotud ökoloogia ning konkreetse kasvukohaga, seega maastikukarakterite muutused, aastaajalised ning pikema ajalised muutused võivad olla saavutatud kasvukohapõhise tüpoloogia (paepealsed niidud ning kiirekasvulised pioneerliigid) loodusliku uuenemisega. Kuna Lasnamäe kasvukohti on peetud tihtipeale ebasobivaks haljastuse poole pealt, siis saaks rakendada käesolevas lõputöös välja toodud näidet spontaansest maastikukujundusest kui alternatiivset haljastuse strateegiat just Lasnamäe kontekstis, mis kasutaks asukoha põhiseid taimekoosluseid, mis on kohanenud antud kasvukoha tingimustele ning oleksid vastupidavamad. Kasutades asukohapõhiseid tüpoloogiaid haljastuspraktikana saavutatakse vastupidavamad, asukohale iseloomulikud maastikutüübid, mis võivad lõppkokkuvõttes tuua välja Lasnamäe karakterit, pakkuda mitmekesist kasutamisvõimalust kodanikele, olla elupaigaks elusloodusele ning tulla aastase kulude kokkuhoiu tõttu ka kasulikuks omavalitsusele.

Käesoleva lõputöö eesmärgiks on tutvustada Lasnamäe linnaosa elamurajoonidesse ruumilist ning ökoloogilist mitmekesisust, kasutades asukoha spetsiifilisi taimekoosluseid, mis vajavad vähem hoolt ning seetõttu ka ehk väiksemaid hoolduskulusid, mistõttu võiks spontaanse maastikukujunduse kasutamine linnas olla kasulik nii elusloodusele, inimestele kui ka kohalikule omavalitsusele. Tänapäevane haljastuspraktika Tallinnas on aga omane veel eelmise sajandi kontrollitud maastikukujundusele, mis on orienteeritud regulaarsele hooldusele. Muutused inimeste ja ühiskonna väärtushinnangutes toimuvad aga aeglaselt. Iseloomulik on see, et hetkel ühiskonnas väärtustatud normid ning tavad on mõjutatud Nõukogude aegse haljastuspraktika tõttu, kus väärtustati hooldatud ja korrastatud alasid ning need, mis ei olnud hooldatud peeti häbiks ühiskonnas ning sellised väärtushinnangud on omased pigem vanemale generatsioonile. Ökoloogiapõhine spontaanne maastikukujundus võib saada aga potentsiaalselt tulevikus haljastuse praktikaks just ühiskonnas muutuvate väärtushinnangute tõttu. Tõsiasi on aga see, et spontaanse maastikukujunduse rakendamise väljund ning ühiskonna poolt vastuvõetavus on siiski veel etteaimamatu ning vajab edaspidiselt katsetamist esialgu väiksemal katsealal selleks, et saada täpsemalt aimu selle protsessist, võimalikest mõjudest ning tulemusest.

Lõputööd saab lähemalt lugeda:

https://drive.google.com/file/d/1sKvLmEkEfPsyFMvEGX2T16xZi-ArsxaG/view

https://issuu.com/karmenkase/docs/kase_karmen_spontaneous_landscape_d

Karmen Kase koostatud eraaia haljastusprojekt Harjumaal, Rae vallas. Maastikuarhitektuurne haljastusplaan hõlmab aiaplaani lahendust, vaateid, lõikeid ja istikute nimekirja koos hooldusjuhendiga.

Pelgulinna väljaku 4 eskiisi, mis tutvustati ka Põhja-Tallinna elanikele ja kogukondadele. Eskiiside eesmärk oli pakkuda välja erinevaid linnaruumi lahendusi ning koostöös kogukonnaga selgitada välja, millised on kogukonna ja kohalike elanike soovid ja vajadused ning siis need järk-järgult ellu viia.

Haljastusprojekti eskiislahendus taimekastidele Kristiine linnaosas. Väikesemahuline eskiisprojekt, mis ilmestab haljastuse rajamise võimalikkust kehvades kasvutingimustes.

Kirjastus Koolibri andis välja minu koostatud puude ja põõsaste õppekaardid.

https://www.koolibri.ee/et/raamatud/puud-ja-poosad/9033

Kaardipakis on Eesti metsas, pargis ja aias kasvavad puud ja põõsad. Kaardid on koostatud ja illustreeritud nii, et tunnuste ning piltide järgi oleks taime kerge ära tunda. Lihtsad tingmärgid näitavad puu kõrgust, õitse- ja viljade valmimise aega ning kas taim on mürgine.

Kokku on käsitletud 99 liiki ja pakis on 107 kaarti.

Lehtpuud ja -põõsad: aroonia, astelpaju, ebajasmiin, haavad, hobukastan, jalakas, karusmari, kased, kibuvitsad, kikkapuu, kirsipuud, kontpuud, kukerpuud, kuslapuu, künnapuu, leedrid, lepad, lodjap-põisenelas, lodjapuud, lumimari, läätspuud, metsviinapuu, murakad, näsiniin, paakspuu, pajud, paplid, pihlakas, pirnipuu, ploomipuud, pooppuu, põõsasmaran, pärnad, pöök, remmelgad, robiinia, saared, sarapuu, sirelid, sõstrad, tammed, taraenelas, toomingas, tuhkpuud, türnpuu, vaarikas, vahtrad, valgepöök, viirpuud, õunapuu

Okaspuud ja -põõsad: elupuu, jugapuu, kadakas, kuused, lehised, männid, nulud

Illustratsioonid ja digitaalne kunst.

Urbanistika sketšid EKA (Eesti Kunstiakadeemia) Karmen Kase poolt (Karmen Jääger)

Arhitektuurne projekteerimine oli Eesti Kunstiakadeemias kursus, mille raames grupitööna valmis idee Kitseküla asumi keskse ja raudtee äärse ala kujundamiseks ja arendamiseks. Valminud lahendus on töötatud välja grupitööna.

Introduction to individual topic

In the individual research I tried to find the main influences on the urban form by ownerships and landscaping. For the research I used old historical maps and searched for information of the ownerships. To understand the landform

and the aesthetical value of the landscape I used photographic materials. The role and character of urban greenery has been changed within 3 centuries. Due to the

changes in ownerships, the accessibility and unity of the green areas have changed and therefore it has influenced the uses and views of urban landscape.

The landscaping that are visible and usable today originate mostly from 19th century, however the rough weather conditions and new constructions have destroyed the richness of vegetation. Although, the landscape structure

has changed, the streets and buildings still follow the historical urban form.

MAIN QUESTIONS

What role did the ownerships play in shaping the urban form?

How has the vegetation influenced the urban landscape in Tallinn?

How much of the historical vegetation has remained?

Finding information

At first I searched through many books, archive materials such as maps and old photographs, although finding the arguments that I wanted to produce was quite difficult at first.

I tried to find the main background information for how the development of Talllinn actually took place, according to the political and social changes, combining them with the spacial

changes.

In further report I present at first the historical background information that I gathered, summarizing the main changes. The concept and my own approach to the studio and my main

idea that I wanted to present is following after the historical background. I used additional material for showing my ideas,

such as illustrative and simplified schemes, supporting photographical materials and sketches.

The aim of the project was to generate a future scenario, a continuation of the project we did in Typomorphology course in autumn 2014.

In this scenario I focused on the future of landscaping practice, which I have divided into two:

In the first part, the lack of monetary resources of municipality for maintaining public parks and alleys, acknowledging the need for new landscaping practice and influences by scientists from ecology field are driving forces for establishing the new landscaping practice, which includes more spontaneous vegetation in the concept.

In the second part, the EU Directives for achieving carbon neutrality by 2050 has great influence on the decision making of the government and municipality, in which the decisions for establishing building regulations for green roofs are adopted.

Stendid on koostatud Kopli kalmistuparki. Informatsioon pärineb TLPA Muinsuskaitse osakonna poolt koostatud õiendist.

Detailplaneeringu eskiis on koostatud Eesti Kunstiakadeemia detailplaneeringu kursuse raames. Detailplaneeringu ala hõlmab Tallinna linnas, Mustamäe ja Kristiine linnaosade piiril asetsevat erinevate hoonestus-ja tänavastruktuuridega maa-alade ülemineku ala. Mustamäe tee 67 ja 69 detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Mustamäe tee 69 krundi transpordimaa sihtotstarvet, jagada kinnistu sotsiaalmaa, elamumaade ja äri-ja elamumaade kruntideks. Mustamäe tee 67 jääb ehitusõiguseta ning omab parkimisfunktsiooni.

Mustamäe tee 67 maakasutus jääb samaks- ärifunktsiooniks. Mustamäe tee 69 krunt on jagatud 16-neks krundiks, hõlmates äri-(20%) ja elamumaa (80%), sotsiaalmaad pargi näol (100%) , transpordimaad 100% (mis võimaldab ligipääsu üksikelamu kruntidele K3-K8) ning üksikelamumaa (100%).

Teen fotodest digitaalseid graafikaid, mida saab hiljem välja printida A4 või A3 paberile, ära raamida, printida kapapaberile, kruusile, T-särgile või millelegi muule, mille jaoks fantaasiat jagub.

Võimalik on tellida digitaalset graafikat oma valitud fotole, mis on väga tore ja südamlik mälestus-meene beebi sünniandmetega või niisama tore graafiline joonistus kujundamaks koduseina.

Digitaalne joonistus saadetakse jpeg ja pdf formaadis meilile, mida on võimalik ise välja printida ja ära raamida.

Jälgi ka instagramis @foto_graafikaks

https://www.facebook.com/fotograafikaks/

Eesti tähestiku- ja numbrikaardid

Õppekaardid on kahepoolsed, 300g paberil ja matt laminaadiga. Tähekaardi ühel poolel on pildike, tähed ning sõnad, mis on kirjutatud nii väikestes kui ka suurtes trükitähtedes, et laps õpiks lugema mõlemaid tähti.

🔴 Kaardi teisel küljel on disainiga tähed, millel on ka punane detail, mis märgib ära tähe alguspunkti.

Numbrikaartidelt on võimalik õppida loendamist, kuna joonistusi on kaardil sama palju, mis number kaardil on. Samuti on numbrikaartidel nii väikestes kui ka suurtes kirjatähtedes lahti kirjutatud number ja eseme nimetus. Kaardi tagumisel küljel on disainiga number.

15€ komplekt, komplektis 42 kaarti, 32 tähte (sh võõrtähed C, F, Š, Z, Ž,W, X, Y) ja 10 numbrit.

Huvi korral võib mulle kirjutada: karmenkase@hotmail.com 😊